Laste lampjalgsus
Väikelapse jalgade areng ja ortopeedlised jalatsid
Kõndima õppivale titale korralikud jalanõud
Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
Kuidas valida jalatsit?
Jalatsite ja tallatugede hooldus
Kui on tekkinud haamervarvas
Mis on Tailor's Bunionette ja kuidas seda ravida?
Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
Probleemid hüppeliigeses ja sääres
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Ülekoormus ja seda soodustavad tegusrid
Veenilaienditest
Vigastuse järgselt - kas kuuma või külma?
   
 
 
Veenilaienditest
EST » Kasulikku lugemist » Veenilaienditest
Prindi
     
 

 Varikoosi ehk veenilaiendeid on kõige rohkem säärtel ja reitel. Kui pindmised veresooned laienevad, siis moodustavad need naha pinnal kobaraid, vääte ja komusid. Peaaegu veerand maailma rahvastikust (10–20 protsenti) on veenilaiendeid omal nahal tunda saanud ning ka mehed pole sellest puutumata jäänud – veenilaiendeid on 10–15 protsendil meestest. Paraku on mitmed tegurid, sealhulgas rasedus, teinud veenilaienditest just naisi kimbutava mure. Naistel esineb veenilaiendeid tervelt 20–25 protsendil.

Veresoontekirurg Tiit Meren rõõmustab siinkohal kingakandjaid – kõrged kontsad veenilaiendeid ei põhjusta! Varikoosi teke oleneb eelkõige pärilikkusest, kuid ohutegureiks on veel seisev või istuv töö, jalgade sundasendid ja kehakaalu tõus. Varikoosi võib põhjustada veeniseina elastsuse kadumine: veri rõhub seintele tugevalt ja venitabki veeni välja. “Veen muutub looklevaks ning ka veeniklappide tegevus häirub. Seetõttu hakkab veri teatud veeni osades vastupidises suunas voolama ja tekib venoosse vere äravooluhäire jalast südame suunal,” selgitab dr Meren. Seega pole varikoos ainult kosmeetiline probleem. Teine veenilaiendi põhjus võib olla veenipaisust tingitud jala süvaveenisiseste klappide kahjustumine, mida põhjustab tihtipeale põletik. Ka sel juhul tekib vere valesuunaline vool ja pais jala veenides, mille tagajärjel veen laieneb.
 

Tähelda ohumärke! Paljud kardavad arsti juurde minna, sest see võib tähendada veenilaiendite radikaalsemat ravi – operatsiooni. Kuid varajane pöördumine aitab probleemi süvenemist ennetada ning olukorda parandada kirurgilise sekkumiseta. “Tegelikult pole kirurgiline ravi radikaalne, vaid ajutine remont, sest see ei paranda haigust, üksnes aitab keerulisemast perioodist lihtsamalt edasi minna.” Veresoontekirurg selgitab, et haige loodab sageli, et kirurg lahendab kõik tema mured, kuid üsna tihti on tegemist olukorraga, kus kirurgilist ravi rakendada on mõttetu või isegi lubamatu, sest see ei kergenda haige olukorda.
 

Millest saab abi? Arsti sõnul on tänapäeval maailmas ainuke füsioloogiline moodus veenipaisu ja tursumist kontrolli all hoida survepõlvikute, -sukkade või -sukkpükste kandmine. Vaja on ka piisavalt liikuda – kõndida, sõita jalgrattaga, ujuda. “Kas eelistada põlvikut, sukka või sukkpükse, on sageli inimese enda valiku küsimus. Arvamus, et põlviku soonimine põlve piirkonnas on ohtlik ja seepärast on tegu mittesoovitatava ravimoodusega, on vale!” toonitab kirurg. Lisaks on hea jalgu üleval hoida. Näiteks kontoritööd tehes tasub muretseda väike järi, kus jalgu hoida. Koju jõudes on hea sõna otseses mõttes jalad seinale visata. Samuti aitavad jalgade olukorda parandada mitmesugused harjutused. Regulaarne hepariini sisaldavate geelide määrimine jalgadele leevendab valu, põletikku ja turseid. Dr Mereni sõnul aitavad geelid aga minimaalselt. “Kui survesukka ei kasutata, on määrimisest abi vaid enesetunde parandamiseks, mitte rohkemaks.” Ravipõlviku või -suka kandmine hommikust õhtuni ja liikumine on arsti sõnul paratamatult ainus viis hoida mured kontrolli all. “Operatsioon on näidustatud kosmeetilise eesmärgi saavutamiseks ja vaid teatud tõsisema probleemi vältimiseks. Aga seda oskab otsustada juba kirurg, veresoonte- või plastikakirurg.”    
 

Harjutused

1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui tasakaalu on raske hoida, soorita harjutust seinale toetudes. Korda harjutust 40 korda. Harjutus mõjub säärelihastele.

2. Jalgratas Lama põrandal selili, käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka väntama, nagu sõidaksid nähtamatul jalgrattal. Kui hoiad jalgu madalamal, teed trenni ka kõhulihastele.

3. Kikivarvul Kui tube koristad, tee seda kikivarvul. See venitab hästi säärelihaseid.

4. Kandadel Kui kikivarvul kõndimine tüütab ära, kõnni hoopis kandadel. See on efektiivne säärelihaste harjutus.

5. Jalatõsted Lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad. Tõsta üks jalg üles nii, et see jääks maaga risti. Hoia asendit võimalikult kaua ja langeta jalg. Korda sama teise jalaga. Harjutus parandab vereringet jalgades.

6. Jalakõverdused Lama selili maas. Tõmba üks jalg kõverdatult rinnale, hoia kahe käega jala ümbert kinni. Painuta ja siruta oma jalalaba samal ajal. Kõiki liigutusi peaks tegema aeglaselt ja jõuga. Korda sama teise jalaga. Harjutus mõjub hästi kogu jalale.

Pärast harjutusi Pärast nende harjutuste tegemist on soovitatav tõsta jalad 15–30 sentimeetri võrra südame piirkonnast kõrgemale. Seda on hea teha ka pärast pikka jalutuskäiku või seismist.
 

Abista jalgu! * Proovi vältida pikalt püstiseismist ja suurte raskustega kõndimist. Pikematel ostlemisretkedel kasuta lahkelt istumispinke!
* Kuum dušš ja saun pole jalgadele head! Kuumus soodustab veenipaisu ja jalamurede süvenemist ning teatud juhtudel veenipõletiku teket. * Piisav liikumine on organismile hea. Jalgadele mõjuvad eriti hästi jalgrattasõit ja ujumine, kuid ka pikad jalutuskäigud on igati kasulikud. * Kanna võimalusel elastseid tugisukki või elastiksidet!

Veenilaiendide teket soodustavad pärilikkus, pikaaegne seisev või istuv töö, vähene liikumine, suurenenud kehakaal, pidev raskuste tõstmine ja kandmine, pidevad jalgade sundasendid, rasedus (suurenenud emaka surve tõttu on takistatud venoosse vere äravool ja oht varikoosi tekkeks on suurem).  

Millal pöörduda arsti poole? Ohumärgid: raskustunne, pakitsus jalgades, jalgade valu ja väsimus, krambid jalalihases, tursed, haavandid, muutused naha värvis (pruunikas, sinakas värvus ja ka sügelus), silmaga nähtavad laienenud veenid.
 

Veenilaiendite ravi

1. Pindmiste, nn kapillaarsete veenilaiendite (tuntud ka ämblikneevuse nime all) puhul on võimalik kasutada laserkoagulatsiooni. Veeni läbimõõt võib sel juhul olla kuni 1 mm. Neid protseduure saab teha näiteks Vitaclinica kliinikus.

2. Veidi suuremate veenilaiendite korral kasutatakse skleroteraapiat, mille käigus süstitakse veeni ravimit, mis ummistab veresoone valendiku.

3. Kaugelearenenud varikoosi korral (jalgadel hästi nähtavad veenikomud) eelmainitud meetodid ei aita ja võib teha suurema operatsiooni – veenikomude eemaldamise üksikult või koos pindmise jalaveeniga. Enamasti tehakse seda kas üldnarkoosis või seljatuimastusega, käia seejärel kohe ei saa. Operatsiooni tagajärjel võib hulgaliselt tekkida arme, ka suuremaid kui pool sentimeetrit.  

Allikas: TervisPluss

Kompressioon põlvikud survega 18-200 mm
Kompressioon põlvikud survega 18-200 mm