Laste lampjalgsus
Kõndima õppivale titale korralikud jalanõud
Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
Jalatsite ja tallatugede hooldus
Kuidas valida jalatsit?
Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
Probleemid hüppeliigeses ja sääres
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Ülekoormus ja seda soodustavad tegusrid
Veenilaienditest
   
 
 
Laste lampjalgsus
EST » Kasulikku lugemist » Laste lampjalgsus
Prindi
     
 

 

Lapse lampjalgsuse pärast ei peaks  muretsema enne kolmandat-neljandat eluaastat. On olemas ka kaasasündinud lampjalgsus, kuid seda esineb harva ning sellest teavitatakse vanemaid juba pärast sünnitust.

Väikestel lastel on jalad loomulikult pehmed ja ümarad nagu nad isegi ning sellepärast ei peaks vanemad väga vara muretsema hakkama.

Liiga suured jalanõud

Lampjalgsuse tekke põhjus on tihti liiga suured või pehmed jalanõud. Kuna lapse jalg alles kujuneb, peab seda õigete jalanõudega toestama, eriti kannaosa, Laps peab saama ka näiteks koduaias ja toas paljajalu ringi joosta.

Tähtis on muretseda kooliealistele lastele mugavad ja jalga toetavad jalanõud. Osta tuleks kvaliteetsed jalatsid, millel on kindlasti kinnine kand. 

X-jalgsuse puhul peaks kindlasti kandma vastavaid kõrgema tallaga ortopeedilisi jalatseid. Kui neljandaks eluaastaks ei ole jalalaba muutunud, peaks pöörduma ortopeedi poole, kes soovitab probleemi korral ortopeedilisi jalatseid.

Eraldi tooteid on ka lastele, kes kõnnivad jalad sissepoole. Ka seda defekti saab edukalt korrigeerida, kui raviga alustada noorelt.

Väljaravimata lampjalgsus võib põhjustada selja- ja pöiavalu ning hiljem ka põlvevalu, sest jalg on pidevalt vales asendis.

  • Õige lastejalats on toetava sisevõlvi ja kinnise kannaga

  • Jalatsi tald peab olema vetruv ja kontsaplekk 0,5 cm.

  • Jalatsipealse nahk peab olema pehme ning jalats pealt nööritav või käristiga suletav, alt voodriga, et jala peale ei tekiks nahapaksendit, mille põhjustab vale pöiaasend.

  • Kanna kapiosa peab olema kõrge ja kõva, et kannal ei oleks võimalust kalduda viltu, hüppeliiges olgu haaratud. 

  • Jalanõu sees peaks olema toestav sisevõlv, mis tõstab siseserva ülespoole.

  • Kinga ninaosa peab olema lai või lahtine, et laps saaks varbaid liigutada.

  • Jalats peab tihedalt ümbritsema pöiavõlvi ja hüppeliigest ega tohi jalas loksuda. Jalg peab olema kindlalt pesas.

     

Kingade kulumine reedab rühivigu 

Vanem peaks jälgima, kas lapse king kulub mõlemalt poolt ühe palju. Kui kand ühelt poolt ära vajub, tuleks arsti poole pöörduda, sest kui kand on viltu, on kogu keha veidi viltu. Selline väike rühiviga võib tunda anda allles pensionipõlves. Rühivigades võib süüdi olla ka vale kontsakõrgus. Lastearstide soovitusel on maksimaalne kontsa kõrgus: esimestel eluaastatel 0,3 cm; koolieelikul 1 cm; koolilapsel 1,5 cm; noorukil 2 cm ja nooruki pidukingal 3 cm