Laste lampjalgsus
Kõndima õppivale titale korralikud jalanõud
Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
Jalatsite ja tallatugede hooldus
Kuidas valida jalatsit?
Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
Probleemid hüppeliigeses ja sääres
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Ülekoormus ja seda soodustavad tegusrid
Veenilaienditest
   
 
 
Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
EST » Kasulikku lugemist » Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
Prindi
     
 

Enne intensiivse treeninguga alustamist peaksid eriti algajad läbima tervisekontrolli ja tegema kehalise võimekuse testid. Testide abil vaadatakse, kas on hea tervislik seisund, mitmekülgne kehaline areng ning kehaliste võimete vajalik tase. Mida parem on tervislik seisund ja kõrgem töövõime, seda paremini talutakse treeningkoormusi ning vigastuste oht kahaneb.

Pöial eristatakse kolme võlvi:

1) eesmine ehk ristvõlv – lühim ja madalaim,

2) sisemine pikivõlv – kõige suurem ja kõrgem,

3) välimine pikivõlv – pikkuselt ja kõrguselt vahepealne eelmistega.

Pöia võlvi lamenemine

Eristatakse kolme erinevat pöia väliskuju:

1) lamppöid – kõik võlvid on lamenenud ja sellega kaasneb enamasti halb rüht,

2) kaarjalg – liiga kõrge pikivõlviga pöid, mis ei talu pikaajalist koormust ning nõuab pehmeid jalanõusid,

3) normaalne jalavõlv – toetuva osa ja kogu pöia aluspinna suhe on 1:3.

Kogu pöid toetub kolmele tugipunktile: I ja V pöialuu distaalsetele pähikutele ja kandluu kühmule. Liigse koormuse juures tekib liigessidemetes pikapeale põletik, põhjustades valu; hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustuda liigeskapsel ja suureneda liigese liikuvus, mis toob kaasa pöiavõlvi kupli lamenemise. Selle juures võib isegi ainult raskuse kandmine põhjustada suurt valu.

Pöiavõlvi lamenemine võib aga põhjustada omakorda uusi vaevusi labajalas, sääres

(luuümbrisepõletik), põlves, puusas ja seljas. Liigse koormuse mõjul võivad lameneda nii rist- kui ja pikivõlv. Vaevused algavad valudega pöia erinevates osades. Tüüpilised märgid pöiavõlvi lamenemisest on pöia valgusdeformatsioon (x-kujuline), kus kandluu nähtav telg kaldub kannakõõluse teljelt väljapoole. Muutused pöia võlvides võivad tekitada aga omakorda vaevusi nii põlve-kui puusaliigeses ja lülisambas.

Ravi

Oluline on ortooside kandmine ja spetsiaalne võimlemine pöialihaste tugevdamiseks.

Jalgade ülekoormuse vältimiseks tuleks teha jalatalla lihaseid tugevdavaid harjutusi,

et vältida pöiavõlvi lamenemist, nagu

· kõndimine jalatalla välis- ja siseküljel, kannal ja varvastel,

· varvastega mingi väikese eseme tõstmine,

· istudes sooja veega täidetud pudeli rullimine jalatallaga,

· varvaste aktiivsed liigutused lihaste tugevdamiseks,

· pehmel pinnasel paljajalu kõndimine,

· edasiliikumine varvaste energilise tööga.

Lisaks tugevdavatele harjutustele on soovitav ka massaa˛ jalgade biomehaanilise tasakaalu säilitamiseks ja uute, pöiavõlvide lamenemisest tulenevate vigastuste ennetamiseks.

Metatarsalgia – valu jalalabas

See on valu metatarsaalluude piirkonnas. Metatarsaalluud on luud,

mis ühendavad kannaluid varbaluudega. Metatarsalgia võib põhjustada tõsist,

„kõrvetavat” valu. Metatarsaalluude eesmised pead moodustavad metatarsaalvõlvi. Kuna normaalolukorras langeb jalalaba raskus suure ja väikse varba metatarsaalluude peale ning kandluule, siis 2., 3. ja 4. metatarsaalluupea moodustavad võlvi. Mõningatel

juhtudel on see võlv lamenenud (vt. pöiavõlvi lamenemine) ning hakkab kandma

keha raskust. Haigus on põhjustatud väiksemate varvaste liigeste nõrkusest. See võib

põhjustada närvivalu, kuna luudevahelised närvid on kokku pressitud.

Metatarsalgia võib olla põhjustatud:

· toetavate lihaste nõrgenemisest pika puhkuse või haiguse tagajärjel,

· lihaste kurnatusest suure ja äkilise raskuse kandmisest,

· kõrge kontsaga kingade kandmisest.

Ravi

Esimeseks sammuks metatarsalgia ravil on valu leevendamine massaa˛i abil,

kuna see aitab juhtida võlvi moodustavad luud tagasi õigesse positsiooni, vähendama

paistetust, taastama painduvust ja stimuleerima vereringet, lisaks peab patsient

kandma ortoose; välja arvatud aktiivse põletiku korral.

Bursiit ehk limapaunapõletik

Limapaunu on inimese kehas igal pool, kus kõõlus või side kinnitud luule nurga

all või, kus kõõlus peab libisema üle luulise osa. Sagedamini tekivad limapaunapõletikud aga järgevatesse piirkondadesse:

· kandluu taga,

· esimesel pöialuu-varbalüliliigesel,

· viiendal pöialuu-varbalüliliigesel. 

Sügavad limapaunade (õlal) põletikud on raskesti tuvastatavad, kuid pindmisi

(põlvekedra esine, kannatagune) põletikke on kerge märgata, sest need väljenduvad valus või tekitavad ebamugavustunnet vedelikuga täitunud limapaunast. Bursiidi tekkepõhjuseks võib olla ühekordne trauma või krooniline ülekoormus ja hõõrdumine.

Ravi

Bursiidi ravi algab täpsest diagnoosist, punktsioonist ning kiirest põletikuvastasest ravist. Väga oluline on mitte tekitada uusi ärritusi vigastatud piirkonnale. Vältida tuleks kitsaid jalatseid ja vähendada koormust, sest vastasel juhul võivad sadeneda vedelikust välja kõvad osised, mis ärritavad limapaunu seespidiselt ning põhjustavad veelgi ägedamaid põletikke. Kirurgiline ravi bursiidi korral võib olla tüsistusi tekitav.

Hallux valgus – sissepöördunud suur varvas

Hallux valgus on üks sagedamini esinevaid probleeme. See on põhjustatud lihaste nõrgenemisest, mis hoiab suure varba pikitelge. Tegemist on seisundiga, kus suur varvas on pöördunud järgmise varba poole/peale ning seda põhjustavad sagedane kitsaste jalanõude (eriti kontsaga king) kandmine, sest jalale langeb koormus

jalanõu sees valesti. Kui mõni normaalset koormusjaotuvust häiriv tegur põhjustab

jalalaba kõõluste nõrgenemise ja pikenemise ning teiste pingutumise ja lühenemise,

siis sunnib see suurt varvast pöörduma teiste varvaste peale. See annabki põhjuse

hallux valguse tekkele. Lisaks eeldab haigus ka pärilikku soodumust. Suure varba

sissepöördumine soodustab bursiidi teket esimesel pöialuu-varbalüliliigesel.

 

Ravi

Varases staadiumis kasutatakse jalgade massaa˛i, ortoosi, ultraheli või elektriravi kaks korda nädalas. Massaa˛ peab olema sügav ja sisaldama varvaste passiivset venitust. Tõsise trauma või juba kroonilise haiguse staadiumis on ainuvõimalik kirurgiline ravi.

 

Hallux rigidus – suure varba jäikus

Hallux rigidus põhjuseks on mõni trauma, näiteks varba äralöömine või jalale kukkunud ese, mis tekitab verejooksu liigese ümbruses. Väljaravimata vigastuse tõttu võivad tekkida aga edasised tõsisemad probleemid. Mittetraumaatiliseks põhjuseks võib olla lampjalgsus, tekitades tõsist liigesvenitust ja mis võib viia krooniliste traumade tekkimiseni. Probleemid võivad ilmneda juba lihtsal igapäevasel kõndimisel.

Ravi

Kergema jäikuse puhul on abiks massaa˛, vigastatud piirkonna hõõrumine või passiivne venitus (v.a akuutsus faasis). Venitada tohib vaid valu tekkimiseni. Kui liigeses ei toimu aga mingisugust paindumist, siis on kirurgiline ravi ainuvõimalik 

Väga kõrge konts ei ole jalgadele hea
Väga kõrge konts ei ole jalgadele hea
Hallux valgus
Hallux valgus