Laste lampjalgsus
Väikelapse jalgade areng ja ortopeedlised jalatsid
Kõndima õppivale titale korralikud jalanõud
Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
Kuidas valida jalatsit?
Jalatsite ja tallatugede hooldus
Kui on tekkinud haamervarvas
Mis on Tailor's Bunionette ja kuidas seda ravida?
Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
Probleemid hüppeliigeses ja sääres
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Ülekoormus ja seda soodustavad tegusrid
Veenilaienditest
Vigastuse järgselt - kas kuuma või külma?
   
 
 
Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
EST » Kasulikku lugemist » Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
Prindi
     
 

Kui tõsine probleem on puusanihestus?

 Väga sageli tuleb ette puusaliigese ebaküpsust ehk düsplaasiat. See on kaasasündinud arenguhäire, mida sünnitus ei mõjuta.

Puusaliigese moodustavad reieluu ja vaagnaluu, selle juurde kuuluv liigeskapsel, sidemed ja lihased. Kõige lihtsama häire, puusaliigese düsplaasia korral ei ole liigest moodustava vaagnaluu nn katus sünnimomendiks piisavalt välja arenenud. Kui areng jääb poolikuks ja lapse jalgadele tõusmise ajaks pole ‘’katust’’ moodustunud, võib tekkida puusaliigese nihestus.

Osaliselt on see häire päritav: kui peres on kellelgi olnud puusaliigese düsplaasiat, tuleb olla eriti tähelepanelik. Oma osa mängivad ka rasedusaegsed haigestumised, raseduse katkemise oht, ainevahetuse haired. Puusaliigese düsplaasiast on rohkem ohustatud üle 4 kg kaaluvad vastsündinud, kaksikud ja tuharseisust sündinud lapsed. Põhjuseks peetakse seda, et looteeas on sellisel lapsel emakas vähe ruumi ja puusaliiges ei saa piisavalt areneda. Ka enneaegsetel tuleb düsplaasiat sagedamini ette, sünnivad nad ju enne, kui nende emakasisene areng on lõppenud.

Tähelepanu võiks pöörata rasvavoldikestele jalgadel. Düsplaasia korral võivad tuhara ja põlveõndla nahavoldid olla ebasümmeetrilised – ühel jalal on voldid kõrgemal kui teisel. Jälgida tuleks ka jalgade liikuvust. Puusaliigeste arenguhäire korral võib olla raskendatud jala viimine konnaasendisse ja ringjate liigutuste tegemine puusaliigestes. Loomulikult ei saa panna diagnoosi ainult nende sümptomite järgi. Täpsema pildi annab puusaliigestest tehtud ultraheli, mida tasuks teha teisel või kolmandal elukuul. Vajaduse korral korratakse ultraheli, kuid mitte tihedamini kui kahe kuu tagant.

Puusaliigese arengut on võimalik soodustada konnaasendiga. Isegi kui lapsel ei ole midagi viga, tuleks teda esimesel kolmel kuul laialt mähkida. Lapse jalad peavad olema konnaasendis, selline asend aitab ka kerge düsplaasia korral. Kõikidele beebidele tuleks sünnist alates teha puusaringe. Kindlasti ei tohi imikut väga vara jalgele panna: kahe-kolme kuune ei ole veel seisja. Küll aga võib teda kergelt jalgadel hüpitada.

Kui kolmandal elukuul näitab ultraheli, et puusaliiges on ebaküps, kasutatakse ravipükse, et viia lapse jalad konnaasendisse, mis soodustab luulise ‘’katuse’’ moodustumist. Enamasti piisab kahest kuust. Kui ültraheli näitab, et liiges pole veel korras, tuleb pükse veel kanda kaks kuud. Pükste asemel võib kanda ka Pavliku rihmasid. Selline rihmade süsteem sobib paremini suurematele lastele, sest hoiab jalad paremini konnaasendis.

Kui püstitõusmise ajaks ei ole luulist ‘’katust’’ tekkinud, on nihestumise oht suurem. Niisugune laps pannakse kipsi, et ta ei saaks jalgadele tõusta. Seda meetodit tuleb õnneks harva kasutada.

 

 

 

 

Pavliku rihmad
Pavliku rihmad