Laste lampjalgsus
Kõndima õppivale titale korralikud jalanõud
Puusaliigese ebaküpsus ehk düsplaasia
Komppöid ja selle ravi võimalused
Kuidas valida jalatsit?
Väikelapse jalgade areng ja ortopeedilised jalanõud
Jalatsite ja tallatugede hooldus
Tallatoed - kellele, miks ja millal?
Kui on tekkinud haamervarvas
Mis on Tailor's Bunionette ja kuidas seda ravida?
Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus
Probleemid hüppeliigeses ja sääres
Plantar faciitis ehk tallaaluse sidekirme põletik
Hoia põlvi vigastuste eest!
Kui põlv hakkab valutama!
Põlveliigese artroos - kas ravitav haigus?
Ülekoormus ja seda soodustavad tegusrid
Veenilaienditest
Vigastuse järgselt - kas kuuma või külma?
Küünarnukk valutab!
Külmunud õla sündroom
Karpaalkanali sündroom
Lodiluu murd
Õlaliigese kaltsifitseeruv tendiniit
Küsimused diabeetilise jala sündroomi kohta
Luumurrud ja pehmete kudede traumad
   
 
 
Hoia põlvi vigastuste eest!
EST » Kasulikku lugemist » Hoia põlvi vigastuste eest!
Prindi
     
 

 

Naistel on põlveliiges nõrgem kui meestel, mis osalt johtub naise organismi omapärast. Põhimõtteliselt paikneb põlvekeder reieluuga ühel joonel. Aga kuna naistel on laiemad puusad, on nende reieluud ülalt väljapoole kaldu ega asetse vertikaalselt nagu meestel. Põlvevigastusi esineb usinalt trennis käivate naiste seas sageli. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on see suhteliselt haavatav, kuna põlve koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Õnneks saab kergemaid põlvevaevusi ka ise ravida. Piisab sellest, kui tead, mida teha.

1. Nikastasid põlve joostes, suusatades või kõndides

Igasuguste kinniste traumade korral kehtib kolme K reegel: pane haigele kohale külma, tõsta verevalumi vältimiseks jalad südamest kõrgemale ja tee kompressioon- ehk rõhtside. Heida pikali või istu. Võta sügavkülmast kotike juurviljakuubikuid või jäätükikesi, pane rätikusse ning aseta see tihedalt ümber põlve (nii et ei pigistaks), kinnita elastse sidemega.
Nii tuleb toimida kolm päeva järjest, kergemate nihestuste puhul piisab ühest päevast. Reegel ei tähenda tingimata seda, et jalg peab kolm päeva taeva poole püsti olema, aga kindlasti tuleks vigastada saanud jalale anda täielikku puhkust. Tugeva trauma puhul tekib kohe turse, kuid näiteks viga saanud põlv võib paiste minna järgmisel päeval.
Sellest kolmest päevast omakorda on kõige olulisemad kuus esimest tundi: vigastatud koht peab külma saama võimalikult kiiresti. Jahutavad salvid pole värske vigastuse puhul soovitatavad, välitingimustes tuleb viga saanud jäsemele kohe panna lund, jääd või jääkülma vett.

 

2. Põlved raksuvad kõndides ebameeldivalt, kuid ei valuta

Tegemist on levinud tervisehäda crepitus'ega. Samas võivad krudinad põlves olla täiesti ohutud. Eksisteerib mitu teooriat, miks põlvedes krudinad tekivad. Ühe teooria kohaselt johtuvad need põlveliigeste täiesti normaalsest ja ohutust kulumisest. Sellist põlvekrudinat ei saa õigupoolest kõrvaldada ühegi nipiga. Krudin muutub vaiksemaks, kui teed reie nelipealihaseid tugevdavaid harjutusi. Kasuks võivad tulla ka tempokas kõnd ja jalgrattasõit.
Crepitus't esineb palju ka teismelistel poistel-tüdrukutel, tavaliselt möödub see vaevus mõne aastaga, kui liigesed oma kasvamise lõpetavad ja uue olukorraga kohanevad. Raksuvate põlvedega noortele on parim ravi jõukohase koormusega füüsiline aktiivsus. Kui põlvede krudinaga ei kaasne valu, pole muretsemiseks põhjust. Kui aga naksumisele lisandub valu, liigeseturse, punetus, jäikus, tuleb pöörduda arsti (ortopeedi või reumatoloogi) poole. Saatekirja saab perearstilt.


3. Alustasid uuest aastast treeningutega, nüüd on hakanud põlved raksuma

Põlvede krudin on ohu märk. Vaata üle oma senine treeningukoormus, kuid ära muutu täiesti tugitoolisportlaseks. Treeni 2-3 kuud põlvi säästval koormusel - käi ujumas, suusata metsas või jõusaalis crosstrainer'il, sõida velotrena˛ööril. Jõusaalis tee harjutusi jalgadele väiksema amplituudiga, aeroobikatrennis vali hüppeid. Kasuks võib tulla ka mõne kondroprotektor-preparaadi, näiteks glükosamiinikapslite kuur. Lisaks võiks tarbida kalamaksaõli ja süüa jogurtit.
Võiksid treeningu ajal kanda ka põlve tugisidemed. Need hoiavad põlve paigal ja tugevdavad lihaseid põlvelihase ümber.

4. Põlvekedraalune piirkond on muutunud hellaks ja hakanud trenni järel valutama

See on  kõõlusepõletik ehk "hüppaja põlv". Sellist vigastust esineb sageli jooksjatel, sportmängude ja aeroobika harrastajatel. Põlvekedra allosas tekib esmalt valu pingutusel, hiljem ka puhkeolekus. Sel puhul peab jalale puhkust andma ja arstiga konsulteerima. Treeningutest tuleb paariks nädalaks loobuda. Kodus aitavad puhkeasend ja jääkompressid. Kui arst lubab jälle treenima hakata, ära unusta senist koormust vähendada ja trenni lõpus korralikult jalgu venitada.
Pärast soojendust nõjatu seistes vastu seina või tooli ning kõverda põlvest paremat jalga. Haara käega kannast ja tõmba seda aeglaselt parema tuhara suunas. Hoia paigal ja loe kümneni. Tule algasendisse tagasi ning korda liigutust vasaku jalaga. Tee 5-10 korda. Kui tunned põlvevalu vaid ühes jalas, vänta kodus või jõusaalis velotrena˛ööri ühe jalaga. Nii ei võta terve jalg haige jala koormust endale. Tee paar minutit soojendust mõlema jalaga vändates ning seejärel tööta minut aega vaid haige jalaga. Nii vaheldumisi mõne minuti kaupa sõtku ühe ja kahe jalaga kokku 10-15 minutit.

5. Jonnakas pakitsus põlve eesmises osas või põlvekedra all.

Eriti annab valu tunda joostes, hüpates, aga ka sundasendis istudes. Tegemist on patellofemoraalse valuga, mille all kannatavad peale jooksjate ja teiste tegevsportlaste ka steppaeroobika harrastajad, stepperil treenijad ja tantsijad. Valu tekitab valesse asendisse sattunud põlvekeder, mis põlve kõverdades ei libise ühtlaselt. Põhjuseks võib olla ka reielihaste ebaproportsionaalsus.
Vähenda paariks nädalaks treeningukoormust. Kui valu ei kao, tee paar täiesti koormusvaba nädalat. Tee põlvedele jääkompresse, hoia neid põlvedel kolm korda päevas 15 minutit. Masseeri kergelt valusaid kohti põlvede ümber. Kui valu kaob, hakka treenima eesmisi reielihaseid, mis põlvekedrad paigal hoiavad.
Kõige lihtsamat harjutust võid teha istudes või selili. Pane teise reie alla umbes 15 cm paksune padi. Pinguta reielihast ja tõsta jalakand nii kõrgele kui saad, surudes reied vastu patja. Hoia jalga viis sekundit üleval ja lase aeglaselt alla. Tee kolm korda kümme kordust kummagi jalaga kaks korda päevas.
 

6. Hommikul tõustes ja pika istumise järel tunned tugevat valu põlvekedra piirkonnas, ka  mäest alla minek ja trepist astumine on valulik.

See on põlvekedra kõhre pehmenemine, nn jooksja põlv,  meditsiinis tuntud kui chondromalacia patella. Seda iseloomustavadki valud põlve eesosas või põlvekapsli taga ja selle all kannatavad rohkem naised kui mehed.
Tavaliselt tekivad nn jooksja põlve sümptomid pärast suure koormusega treeningut, suurte raskustega kükkimisel, steppaeroobikas, jooksutreeningute järsul suurendamisel. Kuigi chondromalacia patella't võib käsitleda kui liigesepõletikku, on see õnneks niivõrd pehme vorm, et reeglina kestvaid kahjustusi esile ei kutsu. Kindlasti pead aga treeningukoormust vähendama, vältima mäkke ja mäest alla jooksmist, tegema põlvele külmi kompresse. Hakka kandma spetsiaalseid tallatugedega tosse.
"Jooksja põlve" võid tohterdada ka põletikuvastaste vahenditega, sealhulgas külma kompressiga. Kui aga valu kestma jääb, pead kindlasti arsti poole pöörduma.
 

7. Jooksmisel ja jalgrattasõidu tulemusena tunned torkivat valu põlve välisküljes.

Põlve väliskülje valulikkus kaasneb sageli niude-sääreluu trakti kinnituskohtade vigastustega. Valu algab tavaliselt sidekirme pingutamisest või jooksmisest kallakul, näiteks liivarannal. Valu tuntakse siis madalamale jäänud jalas.
Jookse vaid tasasel maal. Tee jääkompressi põlve välisküljele. Kui oled paranenud, hakka pinges niudeluu-sääresidet enne harjutust lõdvestama. Pärast soojendust seisa parema küljega seina poole ja toeta parema käega õlakõrguselt vastu seina. Pane parem säär risti vasema taha ja langeta parem puus seina suunas. Parem jalg hoia tugevalt vastu põrandat, samal ajal kui tõmbad vasema põlve konksu. Tunned parema reie välisküljel venitust. Püsi selles asendis 15-30 sekundit ja korda liigutust. Venita seejärel vasemat poolt.

8. Millal ja millest hakkavad põlved valutama?

Põlvevalu võib tekkida kahel põhjusel - trauma või kestev ülekoormus põlvedele  treeningul. Trauma korral kujunevad vigastuse sümptomid välja kohe või paari päeva jooksul pärast traumat.
Ülekoormussündroomi korral ilmnevad sümptomid esmalt väga tagasihoidlikult, näiteks treeningujärgne vähene valu või paistetus liigeses või seda ümbritsevates kudedes. Alguses ei pruugi valu treenimist segada. Ajapikku sümptomid süvenevad, ülekoormuse algstaadiumis ilmnevad sümptomid pärast treeningut, hiljem juba treeningu ajal. Kroonilistel juhtudel kujuneb välja tõsine ülekoormussündroom, mistõttu tuleb treenimine katkestada. 
Treeningutega alustamisel tuleb arvestada, et on olemas rida faktoreid, mis mõjutavad põlveliigeseid ja ka liigeseid üldse. Nii näiteks peab 30.-40. eluaasta vahel pärast pikka pausi treeninguid alustades arvestama, et liigesekõhre struktuur on muutumas ja mitte kõik spordialad ei pruugi enam sobida. Näiteks jooksmine ja kiirust nõudvad pallimängud (korvpall, võrkpall, jalgpall jms) põhjustavad suuri koormusi eelkõige põlveliigestele. Lihtsam on neil, kes kogu elu spordiga tegelenud, organism on koormustega harjunud, aga ka siin tuleb arvestada, et koormused,  millega harjutati nooruses, ei ole nüüd enam sobilikud.
Ka suure ülekaalu korral tuleks vältida liigeseid koormavaid spordialasid (jooksmine,  pallimängud jne). Suurte koormustega treenimisel võid ilusa figuuri asemel saada hoopis põlvevalu. Pigem alusta tasa ja targu, ole veidi kannatlikum.
Kolmas põhjus põlvevalu tekkimisel on vale jooksutehnika ja valed jalanõud. Siin saab abi asjatundjatelt, treeneritelt.
Allikas: spordimeditsiini kliinik Vomax