Hüppeliiges

Tegemist on säärt ja jalalaba ühendava liigesega, mis moodustub sääre-, pindja kontsluu ühendusel.

Hüppeliiges koosneb kahest osast:

· ülemisest hüppeliigesest,

· alumisest hüppeliigesest.

Hüppeliigese lubab vaid üheplaanilist liikumist - jalalaba painutamist ja sirutamist. Kuna antud piirkonnas rotatasiooni ei toimu, siis väga sageli ebapiisava väljapoolsuse juures puusaliigesest, koormatakse ka hüppeliigeseid, mistõttu ligi pooled vigastustest ongi seotud just nendega.

Achilleuse kõõluse põletik ehk tendiniit

Valu on tunda kannakõõlusel ja sääremarja alumises osas, eriti jooksmise ja hüpete ajal.

Sagedasem on kannakõõluse ümbruse põletik. Kannakõõlusel ja seda ümbritsevas koes võib tekkida põletik korduva suure koormuse tagajärjel. Põhjuseks on säärelihaste tagumise grupi ülekoormus või kehaliste võimete halvenemisel elastsust vähendavad protsessid. Põletikku võivad ka põhjustada:

· liialt suur koormus või järsk treeningintensiivsuse kasv pärast pikka puhkust,

· sportimine liialt kõval pinnal,

· kõrged kingad (avaldab kõõlusele üleliigset koormust),

· pöiavõlvi lamenemine,

· pingul ja lühenenud säärelihased,

· korduvad hüppeliigesevigastused.

Valu vallandub igasugusel kõõluse koormamisel ning ägeneb väsimusel. Katsudes on põletikuline koht valus ja trauma esimeste kuude vältel on kõõlust ümbritsev kude paksenenud.

Sümptomaatiliselt avaldub valu kannakõõluse piirkonnas koormuse korral;

treeningu ajal võib valu küll väheneda, kuid pärast soorituse lõppu see tugevneb.

Samuti võib kõõluse ümber esineda turse ja punetus ning kõõluse alguskohast 2-3 cm

kõrgemal on katsudes valu. Kroonilise põletiku korral tekivad kõõluse ümber paksendid.

Ravi

Värskele vigastusele asetada 15-20 minutiks külmakott. Selle juures tuleks aga koti ja naha vahele panna õhuke riie, et vältida nahal külmakahjustuste tekkimist. Pärast 20-minutilist külmaravi tuleb teha vähemalt tunniajaline paus enne, kui asetada külmakott uuesti. Edasi tuleb korrigeerida liigese asend: jalatsi tõstetud kand kergelt väljapööratud, säärelihaste elastsuse taastamine, koormustel (kõndimisel või treeningul) teipimine, et fikseerida liigese asend ja vältida sidemete uut vigastamist. Edasi lokaalne põletikuvastane ravi, külma- ja süsteravi ning kirurgiline ravi.

Ligamentiit ehk sidemepõletik

Üheks tähtsamaks vigastuseks jalgadel on sidemetes tekkinud põletik. Sagedamini

esinb seda:

· hüppeligese piirkonnas,

· põlveliigese piikonnas.

Põhjuseks on sageli varasem väljaravimata vigastus ja pealiskaudne taastusravi.

Jalgades esineb ligamentiit sagedamini järgmistel juhtudel:

· Hüppeliigese piirkonnas, kus need on sagedasemad pindluu kontsluu eesmisel

sidemel ja sääreluu seesmise pekse otsal. Valu tekib pöia väsimisel ja liigutustel, mis otseselt pingutavad neid sidemeid. Sellega võib kaasneda turse.

· Põlveliigesepiirkonnas, kus see esineb peamiselt külgsideme ja põlvekedra sideme proksimaalse otsa põletikuna. Külgsideme valu ilmneb hüpetel, maandumisel hüppest või äkilisel pidurdamisel põlvekedra sidemel ning liigutustel, mis suruvad säärt reie suhtes väljapoole.

Ravi

Ligamentiidi ravi algab tekkepõhjuse analüüsist ja vajadusel treeningpiirangutest. Edasi kasutatakse üldisi ning lokaalseid põletikuvastaseid vahendeid, ortoose ja teipimist. Piirkondades, kus ortoosidest abi ei ole (nt õlapiirkonnas), kasutatakse kirurgilist ravi.

Säär

Sääreluu on inimese pikkuselt teine luu ja see ühendab põlveliigest jalalabaga. Selle piirkonna levinumaks traumaks on põletik, mis tekib sagedamini korduvatel põrutustel sääreluu seesmisel küljel.

Periostiit ehk luuümbrise põletik

Kõige levinumaks vigastuseks säärel on periostiit. See väljendub valuna sääre

siseküljel tagumise sääreluulihase ja pika varvastepainutaja kinnituskohal. Periostiit

esineb peamiselt sääreluu seesmisel eesmisel küljel. Kuna periostiidi puhul on valu

kõige intensiivsem põrutusel, siis seostataksegi seda vaevust põrutusega. Valu võib

vallanduda aga ka liikuma hakkamisel. Haiguse põhjuseks on säärelihaste ülekoormus ja lihases tekkiva pinge kandumine sidekelme kaudu luuümbrisele. Sellega kaasneb verevarustuse halvenemine. Katsudes on luu serv valus ja ebatasane. Kui probleemiga ei tegeleta, siis võib see viia sääreluu väsimusmurruni.

Ravi

Periostiidi ravi tuleks alustada individuaalse treeningkoormuse määramisest. Ortoosi abil tuleks võimaldada lihase lõõgastumist (elastne sukk säärele) ning peale koormust teha külmaravi ning lõõgastavat massaaži. Kui muutused on röntgeni abil juba tuvastatud, siis võib olla vajalik kirurgiline ravi.

Mediaalne ja eesmine sääre valusündroom

Haiguse tekitajateks on enamasti jalalaba ehituse iseärasused, mis põhjustavad jalalaba ülemäärase sissepöördumise ja tagumise sääreluulihase pideva ärrituse. Lisaks võivad luuümbrise põletiku tekitada treeningkoormuse järsk tõus, jala ülemäärane rotatsioon, nõrgad jalalihased ning ebasobivad jalanõud. Valu ilmneb sääreluu alaosas, mis tugevneb liikumisaktiivsuse tõustes, äratõukemomendil hüpetel ja jalalaba tõstmisel; samuti on tunda valu antud piirkonda katsudes. Võivad esineda paksendid ning vahel on kuulda ka krudinat.

Ravi

Esmalt tuleb anda vigastatud kohale puhkust ning alustada külma- ning põletikuvastase raviga. Hiljem tuleks alustada füsioteraapiaga.

Hüppeliiges	Hüppeliigese vigastused	Achillese kõõlus
Aircast A60 hüppeliigesetugi