Kõndima õppivale titale korralikud jalanõud

KÕNDIMA ÕPPIVALE TITALE KORRALIKUD JALANÕUD!         

 

Kõige sobilikumad jalanõud kõndima õppivale lapsele pole kummimustriga sokid ega pehmed sussid, vaid tugevdatud kannaosaga sandaalid, ütleb ortopeed Urve Redlich.

Paraku on kauplustes kõige väiksemate lastejalatsite valik väga kesine, tunnistab ortopeed. "Selliseid kõndimist õppivale lapsele mõeldud jalanõusid, millega ka ortopeed võiks rahule jääda, olen kohanud vaid ortopeedilisi abivahendeid müüvates kauplustes," ütleb Kesklinna lastepolikliiniku ortopeed Urve Redlich.

Kerge anatoomilise sisetallaga beebijalanõude valik on täiesti olemas ka Tallinna kaubamajas, kus suurusnumbrid algavad 18.

Spordirõivaste kauplustes müüdavad kallid firmatossud pole Redlichi sõnul lapse jalale kõige sobivamad. "Beebipotastel pole kannakappi, sellistel jalavarjudel maksab ainult kaubamärk," on ortopeed kriitiline.

 

Korralikul lastejalatsil on kannakapp

 

Esimesi samme tegevale lapsele tuleks toajalatsiteks muretseda kõrge ja kõva kanna kapiosaga sandaalid, soovitavalt naturaalsest nahast või nahataolisest materjalist. Hea, kui sandaalidel on ka pealsete suurust reguleerivad pandlad ja lahtine ninaosa. Konts ei ole väikelapse jalatsi puhul üldse oluline, kõige tähtsam on, et lapse jalats oleks kannaosast korralikult toestatud.

Samuti tuleks äsja kõndima hakanud lapsele jalavarje ostes vaadata, et jalanõul oleks vetruv tald ning jalatsi sees pöida toestav võlv. Jalanõus peab olema piisavalt ruumi, et laps saaks varbaid liigutada. Saapaid ostes võib selle suure varba otsast kannani jääda pöidlalaiune kasvuruum.

Tegelikult on väga raske täpselt diagnoosida, mis ajast muutub väikelapse pehme ja pontsakas jalg lampjalaks, väikelaste puhul on väga raske lampjalgsust diagnoosida. Kõikidel aasta ja 4-5 kuu vanuseks saanud laste vanemail tuleks siiski pöörduda perearsti poole läbivaatusele, kes vajaduse korral saadab lapse lisauuringuteks ortopeedi poole.

Kindlasti tuleks lapse jalgu lasta uurida siis, kui perekonnas on esinenud lampjalgsust, sest lampjalgsus on suures osas päritav. Siiski esineb kaasasündinud lampjalgsust vaid 2-3 protsendil väikelastest. Palju rohkem põhjustab laste lampjalgsust pidev valede jalanõude kandmine.

"Väga suure karuteene tegid aastate eest laste jalgadele pehmed nahktallal kummiga koolisussid, mille kandmine oli kohustuslik. Õnneks praegu selliseid susse enam koolis ei nõuta," ütleb Urve Redlich.

Õigel ajal diagnoositud, alles kujunevat lampjalgsust on võimalik spetsiaalsete tallatugede ja jalatoetussilikoonide kandmisega välja ravida. Viimased määraku lapsele ortopeed, omal algatusel ei maksaks neid lapse jalatsitesse paigaldama hakata. On väikelapsel juba lampjalgsus diagnoositud, ei tohiks ta kanda tagant rihmaga kingi, sest rihm ei toesta jalga piisavalt ja laseb kannal viltu vajuda.

"Kui tegu oleks ainult iluveaga, võiks ju lasta lapsel lampjalgsena ringi käia. Paraku põhjustavad lampjalad aga rohkelt põlve-, puusa- ja seljavaevusi, jalad valutavad ja väsivad kiiresti. Iseenesest lampjalgsus ära ei kao, seda tuleb ravida - teha harjutusi ja kanda spetsiaalsete tugedega kingi," rõhutab Redlich.

 

Ettevaatust - nuppudega sokid

 

Kindlasti ei tohiks lapse esimesteks jalanõudeks olla nn. piduriga ehk talla all oleva kummimustriga sokid, sest need ei toeta lapse jalga piisavalt. Targem on juba käima õppimiseks muretseda lapsele kõva ja kõrgema kapiga jalatsid. Kindlasti peaksid korralikul tugeval tallal ja tugevdatud kannaosaga jalatsid olema sellistel lastel, kelle sääred vajuvad nn. iksjalgadeks ja pöiad hüppeliigesest sissepoole.

Kahel esimesel eluaastal kasvavad lapse jalad 2-3 suurusnumbrit aastas, seepärast peaks lapsevanem iga 2-3 kuu tagant kontrollima, kas jalanõud on veel parajad.

 

Enneaegsele lapsele tallatoed

 

Kui enneaegne laps end püsti ajama hakkab, võivad tema jalad sissepoole vajuda. Selle vastu aitavad ortopeedilised jalanõud ja tavalise kinga sisse käivad tallatoed. Retsepti alusel saab neid tellida või osta Eesti Ortoosikeskusest.

 

Kingade kulumine reedab rühivigu

 

Vanem peaks jälgima, kas lapse king kulub mõlemalt poolt ühe palju. Kui kand ühelt poolt ära vajub, tuleks arsti poole pöörduda, sest kui kand on viltu, on kogu keha veidi viltu. Selline väike rühiviga võib tunda anda allles pensioni-põlves. Rühivigades võib süüdi olla ka vale kontsakõrgus. Lastearstide soovitusel on maksimaalne kontsa kõrgus: esimestel eluaastatel 0,3 cm; koolieelikul 1 cm; koolilapsel 1,5 cm; noorukil 2 cm ja nooruki pidukinagl 3 cm.